Tule Russalu jõulupeole laupäeval 29.detsembril kell 15.00!
Kaasa võta head ja paremat:)
Loe ka värsket Russalu Ruuporit
kolmapäev, detsember 19, 2007
pühapäev, detsember 02, 2007
Russalu laste jõulureis
Russalu laste jõulureisi muljeid loe jõuluruuporist
Juba sel reedel 7.detsembril!
Läheme Vabaõhumuuseumisse vanaegseid jõule kaema.
Kavas:
13.00 kogunemine Russalus
13.00 kogunemine Russalus
14.30 Vabaõhumuuseumi väravas
Jõuluprogramm”Eesti pere jõulud”
16.00 einestame Kolu kõrtsis
17.00 uitame Raekoja platsil jõuluturul, seni kuni tahame;)
Pane selga riided, mis kaitsevad sind külma ja märja eest
ja võta kaasa 85 kr (pilet, toit, buss).
Võid ka pisut taskuraha kaasa võtta röstitud mandlite ostmiseks.
ja võta kaasa 85 kr (pilet, toit, buss).
Võid ka pisut taskuraha kaasa võtta röstitud mandlite ostmiseks.
Ethel56655001
reede, oktoober 19, 2007
Russalus sild ja koolimaja maalinäitusel
25.oktoobril avatakse Märjamaa raamatukogus Helle Laaseri maalinäitus Varbola ümbruse mõisakeskuste olulisematest paikadest. Kolm pilti kaheksast on maalitud Russalust.
teisipäev, august 07, 2007
Russalu kooli 150 sünnipäev
Vaata pilte!
Russalu koolil on sel aastal 150.sünnipäev. Nagu ikka igal augustikuul, saame ka sel aastal kõigi Russalu elanike ja sõpradega kokku ning tähistame väärikat aastapäeva ühise peoga. Kavas on ülevaated nii Eesti hariduselu kui Russalu kooli ajaloost. Esinema on lubanud tulla kunagise koolipapa Juhan Soomani poeg Ilmar Haaviste. Kes soovib endale saada isiklikku eksemplari kooli ajaloost või talude loost, sel on võimalik seda koha pealt osta.
Kuulata saab ka head muusikat ning kindlasti jagub aega niisama jutustamiseks.
Et laud saaks sama rikkalik, nagu alati, palume pidulistel kaasa võtta piknikukorvid hea ja paremaga.
Russalu koolimaja ootab teid!
Russalu koolil on sel aastal 150.sünnipäev. Nagu ikka igal augustikuul, saame ka sel aastal kõigi Russalu elanike ja sõpradega kokku ning tähistame väärikat aastapäeva ühise peoga. Kavas on ülevaated nii Eesti hariduselu kui Russalu kooli ajaloost. Esinema on lubanud tulla kunagise koolipapa Juhan Soomani poeg Ilmar Haaviste. Kes soovib endale saada isiklikku eksemplari kooli ajaloost või talude loost, sel on võimalik seda koha pealt osta.
Kuulata saab ka head muusikat ning kindlasti jagub aega niisama jutustamiseks.
Et laud saaks sama rikkalik, nagu alati, palume pidulistel kaasa võtta piknikukorvid hea ja paremaga.
Russalu koolimaja ootab teid!
laupäev, juuli 14, 2007
Külas Iirimaal
30.juunist 4.juulini olid Ethel ja Juhan külas meie eelmise suve iiri vabatahtlikel noortel Sligos.
Leslie, Rowan, Hugh, Sarah ja Louise saadavad kõigile russalulastele palju tervisi ning lubavad peagi Eestisse tagasi tulla. Pilte vaata siit.
Leslie, Rowan, Hugh, Sarah ja Louise saadavad kõigile russalulastele palju tervisi ning lubavad peagi Eestisse tagasi tulla. Pilte vaata siit.
kolmapäev, juuli 11, 2007
Russalu metsamaleva tegemistest
2.-13. juulini elavad Russalu külakeskuses vahvad noored inimesed õpilasmalevast. Lisaks Taavi juures töö rabamisele on malevlased komandör Jaagu juhtimisel jõudnud palju head teha ka külakeskuse ümbruses. Suur tänu!
Kuidas neil täpsemalt läinud on, saad lähemalt teada siit
Loe Russalu metsamalevast ka Eesti Päevalehest, Maalehest, Delfist ning Nädalisest.
Kuidas neil täpsemalt läinud on, saad lähemalt teada siit
Loe Russalu metsamalevast ka Eesti Päevalehest, Maalehest, Delfist ning Nädalisest.
kolmapäev, juuni 20, 2007
reede, juuni 01, 2007
Peking-Russalu-Pariis
Vaata pilte! Kolmandat korda toimub vanasõidukite maraton Peking-Pariis, mis algas 27. mail ja lõpeb 30. juunil. Reedel, 22. juunil läbib nende teekond Märjamaa valda. Kell 10–13 on autodel kavas täpsustest, milles võistlejad peavad järgima etteantud kiirust 50-70 km/h. See toimub teelõigul Nurme–Russalu–Vardi MK–Purga–Lümandu–Vaimõisa. Liiklust vastassuunas püütakse sel ajal vältida. Liiklust juhendavad vabatahtlikud abilised ja turvafirma töötajad. Maratonil osalevad autod on enamikus valmistatud aastatel 1904–1960. „Saabuvate autode näol on tegemist unikaalse autondusajaloo sündmusega. Valda läbib liikuv automuuseum. Rahvas olgu ettevaatlik, aga toetav. Kogu trass ju kitsas, laskem neil rahulikult liikuda.Lehvitagem!“ ütles Eesti Autospordi Liidu asepeasekretär Priit Pallo. Ühtki Eesti ekipaaži ei osale – ainuüksi osavõtumaks oli poole miljoni krooni ringis. Üritust korraldab Endurance Rally Association Londonis, Eestis assisteerib Eesti Autospordi Liit.Pildid ka siin!
Loe lisaks: http://www.marjamaa.ee/?id=69585
laupäev, mai 05, 2007
Loe uut Ruuporit ja kooli kroonikat
teisipäev, mai 01, 2007
1.mai
Sünnipäev, kevadkoristus ja aastakoosolek
Täname tublisi pidulisi ja talgulisi - Maie, Õie, Kalju, Eevi, Viire, Kalju, Pilvi, Asser, Katriin, Tiit, Piret, Märt, Tiina, Helina, Tea, Aivi, Meelis, Andrus, Helena, Ethel
Suvel tulemas
1. mai – aastakoosolek, talgupäev ja külade ühenduse 5.aastapäeva tähistamine Russalus
4.-5. mai – Tallinna Ralli 2007 kolm kiiruskatset teelõikudel Paeküla-Sipa; Sooniste-Leevre-Ellamaa; Napanurga-Vaimõisa.
21. juuni – Russalu jaanituli
22.juuni - Vanasõidukite maraton Peking - Russalu - Pariis. Kell 10.00
22.juuni - Võidutule süütamine ja ajaloolised rollimängud Varbola linnusel. Algus kell 18.00.
2.-13. juuli – Elavad külakeskuses õpilasmaleva noored. Tööd tehakse firmas OÜ Alemaa ja Mets.
4.-8 juuli - Varbola linnuse vabaõhuteatris mängitakse Andres Ehini kirjutatud etendust „Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu“. Lugu räägib Varbola linnuse ründamisest. Projekti veab Piret Linnamägi Purga külast ja lavastab Jaan Urvet. Muusikat teeb Viljandi etnorocki bänd Oort. Piletid on juba eelmüügis Piletilevis ja Statoili bensiinijaamades, aga pääsmed tulevad ka maapoodidesse, Rapla infopunkti ja neid saab osta Hansapanga kaudu. Sooduspiletid hinnaga 120 krooni on müügil 1. juunini. Tavapilet maksab 150 krooni, õpilastele ja pensionäridele 120, perepilet (2 täiskasvanut, 2 last) 400 krooni. Pilet tuleks eelmüügist ära osta, sest üht etendust pääseb korraga vaatama umbes 800 pealtvaatajat. Publiku jaoks ehitatakse spetsiaalne „teatrisaal“, kus vaatajad on kaitstud vihma eest.
8.-11. august – Varbola Puu 2007. Traditsiooniliselt saab reedel-laupäeval näha teatrietendust, keerutada elusa muusika saatel jalga ning osaleda puukujude oksjonil.
18. august – Russalu küla ja kooli päev. Russalu koolimaja 150. sünnipäev
4.-5. mai – Tallinna Ralli 2007 kolm kiiruskatset teelõikudel Paeküla-Sipa; Sooniste-Leevre-Ellamaa; Napanurga-Vaimõisa.
21. juuni – Russalu jaanituli
22.juuni - Vanasõidukite maraton Peking - Russalu - Pariis. Kell 10.00
22.juuni - Võidutule süütamine ja ajaloolised rollimängud Varbola linnusel. Algus kell 18.00.
2.-13. juuli – Elavad külakeskuses õpilasmaleva noored. Tööd tehakse firmas OÜ Alemaa ja Mets.
4.-8 juuli - Varbola linnuse vabaõhuteatris mängitakse Andres Ehini kirjutatud etendust „Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu“. Lugu räägib Varbola linnuse ründamisest. Projekti veab Piret Linnamägi Purga külast ja lavastab Jaan Urvet. Muusikat teeb Viljandi etnorocki bänd Oort. Piletid on juba eelmüügis Piletilevis ja Statoili bensiinijaamades, aga pääsmed tulevad ka maapoodidesse, Rapla infopunkti ja neid saab osta Hansapanga kaudu. Sooduspiletid hinnaga 120 krooni on müügil 1. juunini. Tavapilet maksab 150 krooni, õpilastele ja pensionäridele 120, perepilet (2 täiskasvanut, 2 last) 400 krooni. Pilet tuleks eelmüügist ära osta, sest üht etendust pääseb korraga vaatama umbes 800 pealtvaatajat. Publiku jaoks ehitatakse spetsiaalne „teatrisaal“, kus vaatajad on kaitstud vihma eest.
8.-11. august – Varbola Puu 2007. Traditsiooniliselt saab reedel-laupäeval näha teatrietendust, keerutada elusa muusika saatel jalga ning osaleda puukujude oksjonil.
18. august – Russalu küla ja kooli päev. Russalu koolimaja 150. sünnipäev
Russalu Külade Ühendusel täitus viies tegutsemisaasta
21.aprillil 2002 aastal istusid Kukrumäe talus koos Russalu piirkonna külavanemad ja arutasid, mida teha vana koolimajaga. Ühiselt otsustati, et hea oleks, kui hoone jääks külale ning seal saaks tegutsama hakata Russalu külakeskus. 1.mail oli koos juba laiem ring piirkonna elanikke. Koosoleku ettepanekud viisid Märjamaa vallavalitsusele Pilvi Reose ja Ethel Eharand.
Sellest ajast on tänaseks märkamatult möödunud viis aastat. Areng on läinud läbi tõusude ja mõõnade, kuid pidevalt edasi. Iga aasta on toonud midagi uut nii hoone kui sündmuste poolelt. Kannatlikkust on arendustöö nõudnud nii elanikelt kui eestvedajatelt. Inimmõte liigub alati palju kiiremini, kui tulemused ning aeg, kus “kõik on korras” tuleb enda panusega samm sammult ellu tuua. Statistikat vaadates selgub, et viie aasta jooksul on 75 sündmusel osalenud 2500 külalist. Vabatahtliku töö puhul on viis tööaastat kõva saavutus. Seda saame ühiselt tähistada ning mõelda ees seisvatele ülesannetele juba 1.mai sünnipäevaüritusel.
Sellest ajast on tänaseks märkamatult möödunud viis aastat. Areng on läinud läbi tõusude ja mõõnade, kuid pidevalt edasi. Iga aasta on toonud midagi uut nii hoone kui sündmuste poolelt. Kannatlikkust on arendustöö nõudnud nii elanikelt kui eestvedajatelt. Inimmõte liigub alati palju kiiremini, kui tulemused ning aeg, kus “kõik on korras” tuleb enda panusega samm sammult ellu tuua. Statistikat vaadates selgub, et viie aasta jooksul on 75 sündmusel osalenud 2500 külalist. Vabatahtliku töö puhul on viis tööaastat kõva saavutus. Seda saame ühiselt tähistada ning mõelda ees seisvatele ülesannetele juba 1.mai sünnipäevaüritusel.
Russalu kooli 150 juubel
Praeguse külakeskuse hoone ehitamise lugu kunagise koolijuhi Juhan Soomani kirjutatud Russalu kooli kroonikaraamatust
1935.aastal otsustas Varbola vallavalitsus Russalu uue koolihoone ehitada. Selleks valmistati projekt, kus oli ette nähtud vana hoone lammutada ja sama koha peale uus mansardkorrusega hoone ehitada. Juba samal aastal hakkati materjali varuma. Haridusministeeriumilt saadud vähene laen ei võimaldanud koolimaja ümerehitamist 1936.aastal alustada. 1937.a. jõuti nii kaugele, et hakati kauplema ehitusettevõtjat. Selleks sai B.Meriste. Kogu ehituse maksudeks planeeriti 2500 krooni. 18.mail 1937.a. alustati koolimaja lammutamist. Sellele vaatamata töötas kool edasi. 29.mail oli ainuke allesjäänud klassiruum tolmu täis. Kell 12 lõppes koolitöö ja paar tundi hiljem lõhuti klassi põrand ja ahi. Lammutamine toimus kohapealse töölise abil. Tunnist maksti 25 senti. Müürseppadena töötasid Mustvee ja Kasepää venelased, puuseppadena muhulased.
Ehitustegevust takistas väga vihmane suvi, siiski jõuti sügiseks nii kaugele, et 13.septembril 1937.a. algas õppetöö juba uues koolimajas. Ainult üks klassiruum oligi valmis, mujal kestis veel viimistlus, värviti uksi ja aknaid. 26.septembril võttis Varbola vallavalitsuse ehituskomisjon koolimaja vastu. Ehitustööd tunnistati heaks, välja arvatud mõningad viimistlusvead, mille kõrvaldamine tehti kohustlikuks ettevõtjatele. Kuna puuduste kohta tegi märkusi koolijuhataja, siis ettevõtja ähvardas talle hiljem kätte maksta. Ettevõtja oli siinsamas koolis käinud ja tundis erilist uhkust selle üle, et oli tõusnud karjapoisist targaks meistriks. 26. septembril algas koolitöö kõigis klassides.
Koolimaja ümbritses ehituspraht. Koolilaste, lastevanemate ja üksikute ümbruskonna elanike abiga koristati see ja korrastati koolimaja ümbrus. 14.novembril 1937.aastal toimus uue koolimaja õnnistamine ja Russalu kooli 80.aasta juubeliaktus. Kohal olla Harju Ajutise Maavalitsuse ja Haridusministeeriumi esindajad, Varbola koolide õpetajad, vallavalitsuse liikmed, koolilapsed ja lastevanemad. Kokku ligi 400 inimest. Kõik koolimaja alumised uumid olid külalistest tulvil. Aktuse lõppedes kinkis Haridusministeeriumi esindaja koolile külaliste raamatu, mis viidi vestibüüli alla kirjutamiseks. Peale aktust kaeti ühine teelaud kutsutud külalistele. Teelauas istus 40 inimest, 23 kutsutuist polnud ilmunud, arvatavasti halva ilma tõttu. Tee oli väga porine, sadas terve päeva.
1935.aastal otsustas Varbola vallavalitsus Russalu uue koolihoone ehitada. Selleks valmistati projekt, kus oli ette nähtud vana hoone lammutada ja sama koha peale uus mansardkorrusega hoone ehitada. Juba samal aastal hakkati materjali varuma. Haridusministeeriumilt saadud vähene laen ei võimaldanud koolimaja ümerehitamist 1936.aastal alustada. 1937.a. jõuti nii kaugele, et hakati kauplema ehitusettevõtjat. Selleks sai B.Meriste. Kogu ehituse maksudeks planeeriti 2500 krooni. 18.mail 1937.a. alustati koolimaja lammutamist. Sellele vaatamata töötas kool edasi. 29.mail oli ainuke allesjäänud klassiruum tolmu täis. Kell 12 lõppes koolitöö ja paar tundi hiljem lõhuti klassi põrand ja ahi. Lammutamine toimus kohapealse töölise abil. Tunnist maksti 25 senti. Müürseppadena töötasid Mustvee ja Kasepää venelased, puuseppadena muhulased.
Ehitustegevust takistas väga vihmane suvi, siiski jõuti sügiseks nii kaugele, et 13.septembril 1937.a. algas õppetöö juba uues koolimajas. Ainult üks klassiruum oligi valmis, mujal kestis veel viimistlus, värviti uksi ja aknaid. 26.septembril võttis Varbola vallavalitsuse ehituskomisjon koolimaja vastu. Ehitustööd tunnistati heaks, välja arvatud mõningad viimistlusvead, mille kõrvaldamine tehti kohustlikuks ettevõtjatele. Kuna puuduste kohta tegi märkusi koolijuhataja, siis ettevõtja ähvardas talle hiljem kätte maksta. Ettevõtja oli siinsamas koolis käinud ja tundis erilist uhkust selle üle, et oli tõusnud karjapoisist targaks meistriks. 26. septembril algas koolitöö kõigis klassides.
Koolimaja ümbritses ehituspraht. Koolilaste, lastevanemate ja üksikute ümbruskonna elanike abiga koristati see ja korrastati koolimaja ümbrus. 14.novembril 1937.aastal toimus uue koolimaja õnnistamine ja Russalu kooli 80.aasta juubeliaktus. Kohal olla Harju Ajutise Maavalitsuse ja Haridusministeeriumi esindajad, Varbola koolide õpetajad, vallavalitsuse liikmed, koolilapsed ja lastevanemad. Kokku ligi 400 inimest. Kõik koolimaja alumised uumid olid külalistest tulvil. Aktuse lõppedes kinkis Haridusministeeriumi esindaja koolile külaliste raamatu, mis viidi vestibüüli alla kirjutamiseks. Peale aktust kaeti ühine teelaud kutsutud külalistele. Teelauas istus 40 inimest, 23 kutsutuist polnud ilmunud, arvatavasti halva ilma tõttu. Tee oli väga porine, sadas terve päeva.
Õpime ja naerame!
Kui seni on külakeskuses regulaarset tegevust jagunud peamiselt eakamatele või lastele, siis alates veebruarist on igal esmaspäeval külakeskuses koos istumas ka kamp parimas tööeas olevaid inglise keele huvilisi. Osalejaid on Varbolast Riisipereni. Varbola kooli inglise keele õpetaja Kärt Rannaääre viib läbi inglise keele ringi, kus kunagi koolipignis õpitut saab taas harjutada ja meelde tuletada.
Osalejad on pakutud võimalusega väga rahul. Tiina Skalve Saeveski talust, kellelt pärineb ka käesoleva artikli pealkiri, ütles, et kui kodu lähedal poleks sellist võimalust, siis vaevalt, et ta osaleda saaks. Tiina lisab naerdes, et kui tema kavalalt õhtul voodisse minnes lisaks eelmise tunni sõnade kordamisele ka järgmise tunni teemaga end kurssi viib, on teised varmad imestama: kuidas sa nii hästi oskad!
Pilvi Reose kommenteerib inglise keeles käimist järgnevalt: “Eks alguses läheb raskemaks, sest kui tahad tõesti midagi selgeks saada, pead lisaks oma muule elule veel ka vahepeal õppimiseks aega leidma. Veidi aja pärast, aga harjud ja leiad õppimisele oma päevakavas aja. Pilvi oli ka see, kes kohe alguses ütles, et keegi ei tohi naerda, kui hääldamine naljakalt välja kukub – kogemused kooliajast võivad teinekord hoopis keele juurest eemale ehmatada.
Ka õpetaja Kärt ütleb, et lahedaks teeb inglise keele ringi see, et koos on inimesed, kes on otsustanud, et nad tahavad õppida ja tunnevad end üksteise seltsis mugavalt. Uuemate teadusuuringute sõnul soodustavad õppimist just positiivsed emotsioonid. Tema sõnul on inimesed aru saanud, et keeleoskus on tähtis ning ei käi koos ainult nalja tegemas vaid on pähe võtnud, et keelt on vaja. Hea võimalus keelt praktikas rakendada on Russalu inimestel juba sel suvel, kui Mäeveerul on taas kohal Evelini elukaaslane Warren. Küll on temalgi tore siis imestada, kuidas külaelanike keeleoskus on aastaga edenenud.
Lõpetuseks annab kommentaari keeleoskuse kasulikkusest Raivi Laaser: “Sain just hiljuti tehtud hea tehingu, kus diiselgeneraatori hinna tingisin 4000 eurolt 1000-le. Võit oli komekordne ja äri ei jäänud keeleoskuse puudumise tõttu tegemata. Inglise keele ja saksa keele lisadega sain läti mustlastega, kes küll kangesti mulle itaallasi mängida üritasid, asjad aetud. Kasu keele õppimisest on täiesti olemas!”
Osalejad on pakutud võimalusega väga rahul. Tiina Skalve Saeveski talust, kellelt pärineb ka käesoleva artikli pealkiri, ütles, et kui kodu lähedal poleks sellist võimalust, siis vaevalt, et ta osaleda saaks. Tiina lisab naerdes, et kui tema kavalalt õhtul voodisse minnes lisaks eelmise tunni sõnade kordamisele ka järgmise tunni teemaga end kurssi viib, on teised varmad imestama: kuidas sa nii hästi oskad!
Pilvi Reose kommenteerib inglise keeles käimist järgnevalt: “Eks alguses läheb raskemaks, sest kui tahad tõesti midagi selgeks saada, pead lisaks oma muule elule veel ka vahepeal õppimiseks aega leidma. Veidi aja pärast, aga harjud ja leiad õppimisele oma päevakavas aja. Pilvi oli ka see, kes kohe alguses ütles, et keegi ei tohi naerda, kui hääldamine naljakalt välja kukub – kogemused kooliajast võivad teinekord hoopis keele juurest eemale ehmatada.
Ka õpetaja Kärt ütleb, et lahedaks teeb inglise keele ringi see, et koos on inimesed, kes on otsustanud, et nad tahavad õppida ja tunnevad end üksteise seltsis mugavalt. Uuemate teadusuuringute sõnul soodustavad õppimist just positiivsed emotsioonid. Tema sõnul on inimesed aru saanud, et keeleoskus on tähtis ning ei käi koos ainult nalja tegemas vaid on pähe võtnud, et keelt on vaja. Hea võimalus keelt praktikas rakendada on Russalu inimestel juba sel suvel, kui Mäeveerul on taas kohal Evelini elukaaslane Warren. Küll on temalgi tore siis imestada, kuidas külaelanike keeleoskus on aastaga edenenud.
Lõpetuseks annab kommentaari keeleoskuse kasulikkusest Raivi Laaser: “Sain just hiljuti tehtud hea tehingu, kus diiselgeneraatori hinna tingisin 4000 eurolt 1000-le. Võit oli komekordne ja äri ei jäänud keeleoskuse puudumise tõttu tegemata. Inglise keele ja saksa keele lisadega sain läti mustlastega, kes küll kangesti mulle itaallasi mängida üritasid, asjad aetud. Kasu keele õppimisest on täiesti olemas!”
Jaanuarist aprillini
2.jaanuaril – ilmus esimest korda Russalu Ruupor – piirkonna külade leht. Leht võeti külaelanike poolt soojalt vastu. Nii mõnigi lubas nõu ja jõuga lehe ilmumisele kaasa aidata.
29.jaanuaril kirjutas Eesti Päevalehe võrguväljaanne Russalu Ruupori sünnist.
Veebruaris algas külakeskuses Varbola kooli inglise keele õpetaja Kärt Rannaääre poolt läbi viidav inglise keele ring. Lähemalt saad osalejate muljetest lugeda siitsamast lehest.
14.veebruaril tähistas sõbrapäeva Russalu küla põliste elanike tuumik Aime Sulumäe eestvedamisel.
17. veebruar käis valijatega kohtumas ja oma seisukohti tutvustamas endine rahandusminister Taavi Veskimägi Isamaa ja Res Publika liidust. Rahvast oli vähe, kuid siiski mõnevõrra enam, kui eelmisel korral, kui Isamaliit külas käis. Dialoog külalisega oli huvitav ja hariv.
23.veebruaril tunnustas vallavanem Russalu külaellu panustamise eest Pilvi ja Viire Reoset ning Ethel Eharanda Märjamaa valla tänukirjaga. Tänukirja said ka Purga külast Piret Linnamägi ja Russalu sõber Taavi Ehrpais Nurme külast Varbola Puupäevade korraldamise eest.
8.märtsil ilmus Eesti Päevalehes Mäeveeru talu Evelin Lehise kirjutatud arvamusartikkel “Vabariigi kaitseks”. Sisukas kirjutis toob välja parempoolse poliitika kasutoovaid aspekte
24.märtsil tänas Märjamaa Valla Külavanemate kogu külade tänupäeval Russalu poolt Taavi Ehrpaisi ja Juhan Eharanda. Varasemalt on sama tunnustuse osaliseks saanud Kalju Simmermann ja Aime Sulumäe.
1.aprillil käis Russalut uudistamas hingamisõpetaja ja tantsupedagoog Marika Tomberg, keda huvitasid külakeskuses suvitamiseks toa üürimise võimalused.
7.aprillil pidas külakeskuses Taavi Ehrpaisi eestvedamisel aastakoosolekut Vardi erametsaselts.
8.aprillil Saatis külavanem Ethel Eharand Evi Potteri palvel Rapla Teede OÜ-le kirja, kus palus tolmutõrjet planeerida kõigi Russalu piirkonna teeäärsete majapidamiste juurde. Eelmisel aastal jäid kahe silma vahele Purga talu Purga kurvis, Raadiku talu (peale Russalu silda teine majapidamine paremal) ja Tammiku talu enne Märjamaa valla piiri, Tammiku kurvis. Mõistlik oleks teha kogu ca kilomeetrine lõik küla keskelt Russalu sillast kuni Raadiku taluni.
10.aprillil pidasid koosolekut Vardi jahimeeste seltsi liikmed.
11.aprillil peeti külakeskuses Ilse Järve sünnipäeva
15.aprillil esitas Russalu külade ühendus Kohaliku omaalgatuse programmile taotluse koolimaja 150 aastapäeva tähistamiseks. Vastus saabub eeldatavalt mai lõpuks.
18.aprillil kogunesid käsitööhuvilised meisterdama. Aime Sulumäe eestvedamisel tehti siidimaali ja põnevat vitraaŽtehnikat, kus maalitakse raami vahele pingutatud siidile. Aimel on, mida õpetada, sest käsitööoskusi ning uusi ideid käib ta kogumas Tallinnas Vene tänava käsitööklubis.
24.aprillil tullakse Russalus taas kokku meisterdama.
23.aprill – ilmus teine number külaleht Russalu Ruuporit.
Remondi poolelt on külakeskuses praegu käimas uste ja akende renoveerimine.
29.jaanuaril kirjutas Eesti Päevalehe võrguväljaanne Russalu Ruupori sünnist.
Veebruaris algas külakeskuses Varbola kooli inglise keele õpetaja Kärt Rannaääre poolt läbi viidav inglise keele ring. Lähemalt saad osalejate muljetest lugeda siitsamast lehest.
14.veebruaril tähistas sõbrapäeva Russalu küla põliste elanike tuumik Aime Sulumäe eestvedamisel.
17. veebruar käis valijatega kohtumas ja oma seisukohti tutvustamas endine rahandusminister Taavi Veskimägi Isamaa ja Res Publika liidust. Rahvast oli vähe, kuid siiski mõnevõrra enam, kui eelmisel korral, kui Isamaliit külas käis. Dialoog külalisega oli huvitav ja hariv.
23.veebruaril tunnustas vallavanem Russalu külaellu panustamise eest Pilvi ja Viire Reoset ning Ethel Eharanda Märjamaa valla tänukirjaga. Tänukirja said ka Purga külast Piret Linnamägi ja Russalu sõber Taavi Ehrpais Nurme külast Varbola Puupäevade korraldamise eest.
8.märtsil ilmus Eesti Päevalehes Mäeveeru talu Evelin Lehise kirjutatud arvamusartikkel “Vabariigi kaitseks”. Sisukas kirjutis toob välja parempoolse poliitika kasutoovaid aspekte
24.märtsil tänas Märjamaa Valla Külavanemate kogu külade tänupäeval Russalu poolt Taavi Ehrpaisi ja Juhan Eharanda. Varasemalt on sama tunnustuse osaliseks saanud Kalju Simmermann ja Aime Sulumäe.
1.aprillil käis Russalut uudistamas hingamisõpetaja ja tantsupedagoog Marika Tomberg, keda huvitasid külakeskuses suvitamiseks toa üürimise võimalused.
7.aprillil pidas külakeskuses Taavi Ehrpaisi eestvedamisel aastakoosolekut Vardi erametsaselts.
8.aprillil Saatis külavanem Ethel Eharand Evi Potteri palvel Rapla Teede OÜ-le kirja, kus palus tolmutõrjet planeerida kõigi Russalu piirkonna teeäärsete majapidamiste juurde. Eelmisel aastal jäid kahe silma vahele Purga talu Purga kurvis, Raadiku talu (peale Russalu silda teine majapidamine paremal) ja Tammiku talu enne Märjamaa valla piiri, Tammiku kurvis. Mõistlik oleks teha kogu ca kilomeetrine lõik küla keskelt Russalu sillast kuni Raadiku taluni.
10.aprillil pidasid koosolekut Vardi jahimeeste seltsi liikmed.
11.aprillil peeti külakeskuses Ilse Järve sünnipäeva
15.aprillil esitas Russalu külade ühendus Kohaliku omaalgatuse programmile taotluse koolimaja 150 aastapäeva tähistamiseks. Vastus saabub eeldatavalt mai lõpuks.
18.aprillil kogunesid käsitööhuvilised meisterdama. Aime Sulumäe eestvedamisel tehti siidimaali ja põnevat vitraaŽtehnikat, kus maalitakse raami vahele pingutatud siidile. Aimel on, mida õpetada, sest käsitööoskusi ning uusi ideid käib ta kogumas Tallinnas Vene tänava käsitööklubis.
24.aprillil tullakse Russalus taas kokku meisterdama.
23.aprill – ilmus teine number külaleht Russalu Ruuporit.
Remondi poolelt on külakeskuses praegu käimas uste ja akende renoveerimine.
teisipäev, jaanuar 23, 2007
Metsas palju peidus
Selle aasta jõuluretk ei viinud Russalu lapsi kodust kaugele. Koos metsamees Taavi Ehrpaisiga uudistati ringi hoopis meie kandi metsades. Kui kõik 15 matkalist, kellest kõige noorem vaid nelja-aastane, olid kokku kogunenud, asuti teele.
Mida kõike meie oma metsas leida võib! Metssea tuhnimisjäljed ja ussikuusk, muistne linnamägi ja metsavenna punker. Uudistamist-imestamist jätkus küllaga. Kui varbad juba niiskeks kippusid minema, oli paras aeg laagriplatsile jõudmiseks. Seal ootas teelisi kenas sokusarvedega ehitud katusealuses soe lõkketuli, millele Viire ja Pilvi kohe maitsva frikadellisupi podisema panid.
Et aga suppi oodates aeg kiiremini läheks, oli Põlli külavanem Eli Nevski lastele välja mõelnud lustakaid loodusemänge, mille käigus nii mõnigi uus tarkus jälle nagu iseenesest selgemaks sai. Ja kui maitsva supi järel suu puhtaks limpsitud, järgnes kõige põnevam - peitusemäng pimedas metsas (tegelikult olid meil selleks puhuks ikka taskulambid ka;)
Mis see pajas muhiseb?
Kunagi olid siin muistsed sõdalased...
Mida kõike meie oma metsas leida võib! Metssea tuhnimisjäljed ja ussikuusk, muistne linnamägi ja metsavenna punker. Uudistamist-imestamist jätkus küllaga. Kui varbad juba niiskeks kippusid minema, oli paras aeg laagriplatsile jõudmiseks. Seal ootas teelisi kenas sokusarvedega ehitud katusealuses soe lõkketuli, millele Viire ja Pilvi kohe maitsva frikadellisupi podisema panid.
Et aga suppi oodates aeg kiiremini läheks, oli Põlli külavanem Eli Nevski lastele välja mõelnud lustakaid loodusemänge, mille käigus nii mõnigi uus tarkus jälle nagu iseenesest selgemaks sai. Ja kui maitsva supi järel suu puhtaks limpsitud, järgnes kõige põnevam - peitusemäng pimedas metsas (tegelikult olid meil selleks puhuks ikka taskulambid ka;)
Mis see pajas muhiseb?
Kunagi olid siin muistsed sõdalased...
Tellimine:
Postitused (Atom)